VI Teema – SEO.

Paigaldasin “All in one SEO” nimelise plugina, mis võimaldas genereerida XML sitemapi.
Plugin on kätte saadav aadressilt https://srd.wordpress.org/plugins/all-in-one-seo-pack/.
XML sitemap on kättesaadav aadressilt http://urmetno.eu/sitemap.xml

Analüüsitavaks leheküljeks valisin http://www.aarnet.ee/

Analüüs: http://seositecheckup.com/seo-audit/www.aarnet.ee

Rank: http://seositecheckup.com/ lehekülg andis skooriks 53/100.

Tagid: On puudulikud.

Pealkirjad: H2 pealkiri puudub.

Sitemap: Puudub

Robots.txt: Puudub.

URLid: URLid ei ole SEO sõbralikud.

Favicon:  Olemas, aga ei tööta.

HTTPS: Puudub

Link

VIII teema: Veebilehekülje avalikustamine ja kasutusjuhendid

Klick ja Euronics:

Üldine:

Klicki info on mahukam ja detailsem. Mõlemal juhul on info kateogriseeritud. Klicki kasutajatingimused kehtivad alates 5.11.2015 ja Euronicsi omad alates 15.02.2016

Isikuandmetega käitumine:

Mõlemal saidil on kirjas, et kogutakse infot. Seda hoitakse konfidentsiaalselna ja jagatakse. Jagatakse ainult volitatud kolmandate osapooltega.

Lepingud

Mõlemas poes hakkab ostuleping kehtima kui on toote eest tasutud. On õigus taganeda 14 päeva jooksul.

Kaup

Kauba pildid on illustratiivsed. Kauba tagastamisel peab see olema originaalpakendis. Euronicsis on kirjas, et kui kauba hind muutub, siis küsitakse kliendilt ostu hetkel olev hind. Klickist ei leidnud informatsiooni selle kohta. Mõlemad poed teostavad garantiid, kuid ei vastuta kauba füüsilise kulumise või väärkasutamise eest.

Isiklikult väga tihti kasutajatingimusi ei loe. Olen huvitatud ainult garantiitingimustest ja mis saab siis kui saan defektse või hoopis vale toote.

Kasutatud allikad:

Euronics: https://www.euronics.ee/e-poe-ostutingimused

Klick: https://www.klick.ee/tingimused-eraklient/

link

6. Teema A/B testimine ja analüütika

Google analyticu paigaldamiseks lisasin WordPressi lisa pulugin-i, et lisada Google Analytics script. Pluginaks oli “Header and Footer Scripts”. Selle päisesse või jalusesse oli võimalik Google Analytics script kopeerida.

Heatmapi jaoks võtsin kasutusele järgmise plugina. Pikka otsingut ei teinud, sest tahtsin näha mida keskmine kasutaja kasutaks. Otsisin WordPressi pluginaid otsingusõnaga “heatmap”. Valisin esimese plugina milllel oli arvustui ja mida oli ka uuendatud. Selleks osutus plugin “Heatmap”. Selleks et seda kasutada, tuli teha kodulehel kasutaja. Kasutaja tegemine oli lihtne, kuna sai kasutada ka Google kontot. Plugin jälgib hiire liikumist ja millistele elementidele on vajutatud. Klõpsisin leheküljel, veendumaks et see töötab korralikult.

link

5. Teema – Kujundusmalli paigaldamine

Enda kujundusmalliks valisin “Hemingway”. Tundus olevat hea valik just blogide jaoks.

Esialgne veebileht nägi välja selline:

Lisasin jalusesse kalendri, kiire ligipääsu postitustele ja arhiivi. Lisaks muutsin natukene värve, et sobinduks paremini muudetud taustapildiga. 

Taustapilt on saadud aadressilt: https://pixabay.com/en/universe-person-silhouette-star-1044107/ ning sellel on CC0 Public Domaini litsents.

Kasutusmallid, mis meeldivad on:

1. Onetone. Tegemist on one-page disainiga. Taustal mängis muusika, video ja oli mitmeid pilte. Kujutan ette, et aeglasema interneti ühenduse korral võib kõige selle laadmine probleeme tekitada. Reklaamitakse kui head väikefirmale sobilikku lehekülge. On sobilik ka blogida ja galeriide jaoks.
   Demo on kättesaadav aadressilt: https://www.mageewp.com/demo/?theme=onetone2. Accent. Reklaami kohaselt on valmis kuvamiseks ka teistes keeltes ja on optimatiseeritud otsingumootori jaoks. Pildid suurenevad automaatselt, kui nende kohal hiir peatada. Sobib blogidele.
   Demo on kättesaadav aadressilt: http://testbase.info/c/theme/wp/ascent/3.Gridsby. On loodud photoblogide jaoks.  Väga minimalistlik, isegi menüü on varjatud. Pildi peale vajutades avab see sellele loodud lehekülje. Lehekülg avaneb uhke animatsiooniga.
   Demo on kättesaadav: https://modernthemes.net/theme-demos/?theme=Gridsby

link

4. Teema – CMSi paigaldamine

Kuna olen kõige enam kokkupuutunud WordPressiga, siis otsustasin selle ka paigaldada. Kuigi Digitaloceanis on võimalus paigaldada see ühe clickiga, võtsime Linuxi serveri ja paigaldasime WordPressi sinna.
Kõige rohkem probleeme valmistaski WordPressi paigaldamine. Selleks, et WordPressi esileheküljele ligi saada, tuli muuta ühes failis lehekülgede järjekord aga enne selle tegemist proovisin tulutult muid lahendusi.

1. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-install-wordpress-with-lamp-on-ubuntu-16-04
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/initial-server-setup-with-ubuntu-16-04

Lehekülg on kättesaadav aadressilt: urmetno.eu

link

3. Teema – CMS

Võrdlen WordPressi ja Drupalit.

WordPress

WordPress on maailma kõige populaarsem CMS. Sellega on loodud üle 60 miljoni veebilehekülje. See on kasutusel üle 40% kõigil CMSi abil loodud veebilehtedest.

See on populaarne sest:
1. Lihtne installida. Paljud veebimajutusfirmad pakuvad automatiseeritud wordpressi installi, mis tähendab, et seda on võimalik installeerida 5 minutiga.
2. WordPressil on kõige rohkem plug-in’e, teemasid. Üle 4 tuhande tasuta teema, üle 45 tuhande tasuta plug-in’i.
3. WordPressi on võimalik kasutada tasuta.
4. Aktiivne kasutajate poolt teostatud tugi. Kui tekib probleeme on võimalik küsida abi miljonite kasutajate käeset nende foorumis.
5. Uuendatakse iga 42 päeva tagant.
6. Ei pea domeeni ostma
7. Kõige algajasõbralikum.

WordPressil nagu igal teiselgi CMS-il on ka miinuseid. Näiteks ei ole võimalik tehtud veebilehe struktuuri väga palju muuta. Kõige paremini sobivad WordPressi jaoks just blogid jms leheküljed. Poe jaoks võib jääda vahenditest puudu.

Drupal

Drupali plussid on:
1. Tehniliselt arenenud, on võimalik teostada suuri muudatusi.
2. Drupaliga tehtud veebilehed laevad kiiremini kui WordPressi või Joomla omad.
3. On vähem ressursinõudlik.
4. Tasuta
5. Üle 2 tuhande tasuta teema ja üle 34 tuhande tasuta plugini.
6. Sobib kõigi veebilehekülgede tegemiseks.
7. Uuendatakse iga 51 päeva tagant.

Drupali miinused on:
1. Peab oskama mingil määral HTML-i, PHP’d ja teisi tuntud veebiprogrammeerimises kasutatavaid keeli.
2. Kui veebilehel läheb hästi, tuleb palgata tehniline tugi või olla piisavalt osav ise, et veebilehekülg toimiks sujuvalt edasi.
3. Kuna Drupal ei tegele veebimajutusega, on vaja osta domeen.
Isiklikult võtaks kasutusele WordPressi, kuna see on kõige populaarsem ja algaja sõbralikum. Kuna seal on kõige rohkem kasutajaid, peab see olema ka teistest mingil määral parem.

Link

Kasutatud allikad: Robet, M. (22. august 2016) WordPress vs Joomla vs Drupal? Loetud aadressil http://websitesetup.org/cms-comparison-wordpress-vs-joomla-drupal/

2. Teema – Kas veebisaidi saab asendada Facebooki lehega?

Facebooki lehega võib asendada mitmeid valdkondi – sobivad fännileheküljed, väiksemat sorti poed, blogid, fotogaleriid. Kuid Facebooki lehelülgedel on ka mitmeid miinuseid. Minu arvates on plussid/miinused järgmised:

1. Palju potensiaalseid kasutajaid. Kuna Facebookil on üle ühe miljardi kasutaja, on potensiaalsete külastajate arv väga suur. Kuid see on omakorda ka miinuseks, sest paljud on su konkurendid, mis teeb teistest eristumise sedavõrd keerulisemaks, sest kasutatakse sama platvormi.
2. Kui tegemist on veebipoega, siis peab potensiaalne ostja olema Facebooki kasutaja. Enamus noortel ja keskealistel on Facebooki kasutajakonto olemas, kuid vanematel inimestel tihti see puudub. Vanemate kasutajate arv on arvatavasti suhteliselt väike võrreldes teistega, kuid ärimaailmas ei saa ühtegi kasutajat eirata.
3. Facebooki lehekülgede leidmine läbi Google või teiste otsingumootorite on keeruline, sest ei ole võimalik teostada otsingumootori optimeerimist.
4. Veebipoe võimalused on väiksemad kui traditsioonilisel veebilehel. Ei saa layouti jms drastiliselt muuta.
5. Facebooki kasutajatingimused võivad muutuda igal hetkel. Näiteks võib mingil põhjusel veebipoe pidamine muutuda Facebookis illegaalseks(arvatavasti ei juhtu kunagi), mis tähendaks, et sinu firma jääb mingiks ajaks ilma veebileheta, mis võib saada saatuslikuks.
6. Tavaline veebileht on professionaalsem. See on võimalik kohandada täielikult enda brändi reklaamivaks. Facebooki leheküljed on selles valdkonnas väga limiteeritud. Isiklikult suhtun paremini firmadesse, kes kasutavad traditsioonilisi veebilehekülgi. See näitab, et tegemist on tõsise firmaga, kes on nõus investeerima aega ja raha, et püüda potensiaalseid kliente/kasutajaid.

Mina soovitaksin Facebooki ja teisi sotsiaalmeedia platvorme kasutada pigem reklaami eesmärgil, mitte veebilehe asendusena, eriti kui tegemist on veebipoega.

Kasutatud allikad:

Guest. (2015, 23. juuli). Can a Facebook page Replace a Small Business Website?
Loetud aadressil http://www.adweek.com/socialtimes/can-a-facebook-page-replace-a-small-business-website/623907

Link

1. Teema – Ping

Kuidas ping lehe laadimist mõjutab ja miks on erinevate veebimajutuste puhul erinev? Kui oluline on riistvara veebimajutuse pakkujal? Millal on ping ja riistvara lehe veebimajutuse puhul väga oluline?

Ping funktioon on kasutatav Windowsi arvutil Command Prompt’i abil. Selle jaoks tuleb Command Promti kirjutada ping neti.ee –t (neti.ee asendada testitava lehe või IP aadressiga ja –t ärajätmisel tesitakse nelja 32 baidise andmepaketiga. Peale iga paketi saatmist ja tagasisaatmist kuvatakse selleks kulunud aeg millisekundites. Mida väiksem – seda parem. Pärast testimise lõpetamist kuvatakse väiksem aeg mis kulus paketi saatmiseks ja tagasisaamiseks, suurim aeg ja keskmine. Pingimise abil on võimalik tuvastada, kas arvuti on võimeline suhtlema mingi serveriga.

Pingi tihti samastatakse ka andmepakketide liikumiseks kulunud ajaga – latency. Eriti tähtis on see näiteks arvutimängudes, eriti mängudes, kus on rõhk pandud reaktsioonidele – FPS-id, MOBA-d, kaklemismängud. Kui ühel mängijal on ping suur ja teisel väike, siis võib juhtuda, et suure pingiga mängija, sureb ennem kui vastast näeb, sest mängija on tarretunud kohale, kuigi oma ekraanil ta liigub. Suure pingiga mängija võib ka mööda kaarti teleporteeruda, sest mäng ei saa aru, millisel positsioonil ta täpselt olema peab. Sellepärast proovitakse paljudes mängudes omavahel mängima panna sarnase pingiga mängijad. Eriti nukker lugu on austraalastel,  sest paljud mängud ei oma servereid Austraalias ja sellepärast tuleb suhelda Ameerikas asuva serveriga, mille puhul on tihti ping üle 200ms. Enda kogemustest võin öelda et ping ~100 on aktsepeeritav, kuid üle 100 muutub olukord nukraks. Sellepärast laevad ka välismaa veebilehed aeglasemalt kui Eesti veebilehed, sest vahemaa mis tuleb andmete edastamiseks ja saamiseks läbida on suurem.  (Hruska, 2015)

Kasutatud allikad: Hruska, J. (Aprill 2015) Ping vs Latency: What’s the Difference? Loetud aadressil: http://www.speedtest.net/articles/what-is-ping-what-is-latency/

link